Select Page

 

Justisa tranzisionál (Transitional Justice) ne’e resposta ida ba violasaun direitu umanu ne’ebé jeneralizadu no sistemátiku. Justisa tranzisionál buka rekoñesimentu ba vítima sira no promove posibilidade pás, rekonsiliasaun, no demokrasia. Justisa tranzisionál la’os iha forma kazu espesífiku ida hosi justisa maibé justisa ne’ebé adapta iha sosiedade ne’ebé transforma-an hela depoisde liuhosi períodu violasaun jeneralizadu ba direitu umanu. Ba kazu balu, transformasaun ida-ne’e akontese ho lalais; ba kazu sira seluk, transformasaun bele akontese durante dékada balu.

Abordajen ida-ne’e mosu iha últimu tinan-1980 no inísiu tinan-1990, liuliu hanesan resposta ba mudansa polítika iha Amérika Latina no Europa Leste – no ba ezijénsia justisa iha rejiaun hirak ne’e. Iha tempu ne’ebá, ativista Direitu Umanu sira no grupu sira seluk iha intensaun atu rezolve violasaun Direitu Umanu sistemátiku ba rejime pasadu maibé sein halo perigu ba transformasaun polítika ne’ebé sei akontese hela.

Dézde mudansa ida-ne’e popularmente hanaran “tranzisaun ba demokrasia”, ema hahú temi área multidixiplinár foun ne’e nu’udar “justisa tranzisionál”. Governu iha-ne’ebá adopta barak hosi saida mak tuirmai sai agordajen olístika ba justisa tranzisionál. Ida-ne’e inklui asaun balu:

  1. Ezijénsia ba prosesu penál. Ida-ne’e mak investigasaun judisiál ba sira ne’ebé responsabiliza ba violasaun direitu umanu. Prokuradór jerál dalabarak ezije investigasaun ba “ikan boot” sira, mak suspeitu ne’ebé konsidera iha liu responsabilidade ba krime sistemátiku ne’ebé masivu.
  2. Komisaun Verdade. Komisaun Inkéritu ida-ne’e iha objetivu prinsipál atu investiga no relata períodu importante sira hosi violasaun Direitu Umanu ne’ebé akontese. Komisaun ida-ne’e jeralmente hanesan órgaun ofisiál estadu nian ne’ebé halo rekomendasaun atu rekupera kondisaun refere no atu evita ninia repetisaun.
  3. Programa Reparasaun. Ida-ne’e mak inisiativa ne’ebé estadu patrosina hodi tulun restaura estragu materiál no morál hosi violasaun ne’ebé akontese iha tempu pasadu. Programa ida-ne’e jeralmente distribui benefísiu materiál no simbóliku ba vítima sira, benefísiu ne’ebé dalaruma inklui kompensasaun osan no husu deskulpa publikamente.
  4. Justisa Jéneru. Esforsu ida-ne’e dezafia impunidade ba violasaun seksuál no violénsia bazeia-ba-jéneru no garanti asesu iguál ba feto sira hodi rekupera hosi violasaun direitu umanu.
  5. Reforma Sistema Seguransa. Esforsu ida-ne’e buka atu halo mudansa ba instituisaun militár, polísia, no judisiáriu no mós instituisaun estadu relevante sira seluk hosi instrumentu opresaun no korrupsaun sai servisu ne’ebé iha integridade públika.
  6. Esforsu Memorializasaun. Ida-ne’e inklui muzeu no ktadak memoriál ne’ebé prezerva memória públika ba vítima sira no aumenta konxiénsia morál kona-ba violasaun Direitu Umanu, ne’ebé destina atu konstrui forsa hodi evita ninia repetisaun. Maski inisiativa ida-ne’e amplamente entende atu forma baze ba esforsu justisa tranzisionál, ida-ne’e la’os lista ne’ebé eskluzivu. Komunidade barak ne’ebé dezenvolve abordajen kriativa seluk ba violasaun iha tempu pasadu—ida-ne’e sai razaun ida tansá mak área ne’e hetan ona forsa no ninia diversidade durante tinan barak.

Husu atu partisipante sira bele hare’e filme ne’e “Dalan ba Dame”

Lesson Topics