Select Page

 

Feto no Konflitu iha Timor-Leste

Iha tempu konflitu, feto no mane sira enfrenta violasaun oioin. Mane sira dalabarak sai alvu asasinatu, dezaparesimentu, tortura, dezlokamentu forsadu, nst. Feto sira mós bele sente violasaun ne’ebé mane sira sente, maibé iha forma violasaun barak ne’ebé alveja liu ba feto sira. Ne’e inklui violasaun seksuál hanesan estupru, tortura no eskravidaun seksuál. Feto sira ne’ebé sai vítima dalabarak sente forma diskriminasaun no izolamentu hosi komunidade ne’ebé hale’u sira. Depoisde konflitu remata, feto sira hasoru dezafiu oioin atubele hadi’a sira-nia moris. Feto (inan mesak) tenki servisu maka’as atu atende nesesidade bázika, vulnerável iha rekoñesimentu legál ba direitu ba rai no uma, iha difikuldade atu hetan asesu ba servisu no asisténsia. Feto sira ne’ebé sai vítima violénsia seksuál enfrenta beibeik diskriminasaun ba sira-nia an no mós ba sira-nia oan sira.

To’o iha tinan-2005, prosesu investigasaun krime grave rezulta karta-akuzasaun 95 ne’ebé kontein argidu na’in-300, inklui ofisiál militár Indonézia sira. Eis-milísia na’in-83 mak tribunál deside katak sira sala duni/kulpadu. Maibé iha tempu agora ne’e, ema hotu-hotu ne’ebé hetan kastigu iha komarka ne’e livre hotu ona tanba hetan kleménsia. Hosi akuzasaun 95, karta-akuzasaun 6 de’it mak temi estupru hanesan krime kontra umanidade. Hosi akuzasaun 6 ne’e, iha kazu ida mak rezulta verediktu kulpadu ba estupru hanesan krime kontra umanidade, ne’e-mak kazu ne’ebé koñesidu hanesan Kazu Lolotoe.

Kazu Lolotoe: Vitória iha Impunidade nia-leet

Hosi prosesu krime grave, só iha kazu estupru ida mak deside hanesan krime kontra umanidade iha loron 5 Abríl 2003. Iha fulan Abríl to’o Outubru 1999, membru TNI no milísia KMP halo atake ba populasaun sivíl iha sub-distritu Lolotoe (Distritu Bobonaro). Akuzasaun ne’e temi ema na’in-5 hanesan atór krime kontra umanidade (asasinatu, estupru, tortura, detensaun, asaltu, no tratamentu dezumanu). Ema na’in lima ne’e inklui komandante Koramil Tenente Bambang Indra, komandante milísia KMP na’in-2, no, xefe suku lokál iha fatin refere. Komandante milísia ida, José Cardoso Ferreira, simu akuzasaun katak nia sala duni tanba komete krime kontra umanidade inklui asasinatu no estupru iha tinan-1999 no hetan kastigu tinan-12 iha komarka. Maibé, nia mós agora libertadu tiha ona depoisde simu kleménsia hosi Prezidente. Enkuantu hosi feto na’in-3 ne’e ida mak brani ko’alia no lori kazu ne’e ba tribunál, maibé agora nia mate tiha ona tanba moras ne’ebé haterus nia. Feto na’in rua seluk ne’e kuaze atu haluha tiha de’it, maski ida-ne’e bele dehan hanesan úniku verediktu tribunál ne’ebé deklara estupru hanesan krime kontra umanidade iha Ázia.

Feto no Komisaun Verdade (CAVR)

Timor-Leste estabelese Komisaun Akollimentu, Verdade no Rekonsiliasaun (Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação ka CAVR) ne’ebé servisu iha tinan 2002-2005. Objetivu hosi Komisaun ne’e, mak:

    1. buka lia-loos sobre violasaun Direitu Umanu ne’ebé entre loron 25 Abríl 1974 no 25 Outubru 1999
    2. halo relatóriu no rekomendasaun atu prevene repetisaun violénsia iha futuru;
    3. apoia Reparasaun vítima;
    4. fasilita prosesu rekonsiliasaun ne’ebé bazeia iha komunidade;

CAVR konsege halibur sasin 8000, no fasilita prosesu rekonsiliasaun komunitária ba eis-milísia na’in-1300 ne’ebé komete krime kmaan. CAVR fó apoiu urjente ba vítima na’in-700 ne’ebé vulnerável, no remata nia relatóriu iha fulan Outubru 2005. Maizumenus feto na’in-2000 mak fó sasin, halo entrevista ba sira no envolve iha CAVR nia atividade sira.

Deskoberta & Rekomendasaun CAVR kona-ba Feto

Deskoberta: “Membru aparatu seguransa Indonézia halo estupru sistematikamente no obriga kondisaun eskravidaun seksuál ba feto Timor-Leste rihun-resin iha instituisaun militár, estasaun polísia no eskritóriu governu laran. Estupru tuituir-malu hosi membru militár iha sede militár dalabarak akontese, nune’e mós tortura seksuál. Komisaun deskobre katak estupru sistemátiku ne’ebé akontese … ne’e krime kontra umanidade no krime funu (CAVR, 2005: Ch. 8, 7).

Rekomendasaun: CAVR halo rekomendasaun ba dokumentasaun memorializasaun kona-ba violasaun Direitu Umanu ne’ebé feto sira enfrenta, programa nasionál atu elimina violénsia kontra feto iha tempu uluk, programa Reparasaun ba vítima vulnerável sira, inklui vítima feto, no esforsu atu hetan justisa no rekoñesimentu hosi perpetradór sira iha Indonézia no Timor-Leste.

Peskiza ICTJ, Alola no ANU kona-ba Situasaun Vítima Violénsia Seksuál

ICTJ hamutuk ho Alola no peskizadór na’in ida hosi universidade ida iha Austrália (ANU) halo peskiza ki’ik ida kona-ba situasaun feto ne’ebé sai vítima violénsia seksuál. Peskiza ne’e hatudu katak feto Timór enfrenta violénsia oioin: feto balu ne’ebé detein iha postu militár, hetan estupru beibeik no liberta filafali depoisde loron balu tuirmai. Feto balu fali enfrenta violénsia seksuál durante tinan barak (no mós feto ida enfrenta violénsia durante tinan-12). Iha perpetradór balu ne’ebé hela iha vítima nia uma ka vizita vítima regularmente. Iha kazu seluk, detein mós feto sira iha postu militár, barraka militár ka fatin detensaun sira (hanesan Rumah Merah ka Otél Flamboyan iha Baucau).

Relasaun Koersiva: Vima feto barak mak ho otas sei nurak liu – sei adolexente – bainhira sira primeira-vés sai vítima. Sira-nia famíla rende no kaptura depoisde hela iha ailaran. Balu sai alvu tanba konsidera apoia rezisténsia. Ema obriga sira-nia famíla atu “entrega” sira-nia oan-feto atu ‘kaben’ ho soldadu militár Indonézia, iha ameasa nia-okos. Maski vítima deklara katak nia ‘kaben’ ho soldadu militár, maibé sira-nia relasaun ne’e nakonu ho violénsia ne’ebé laiha igualdade. Relasaun seksuál nakonu ho koersaun. Iha vítima balu mak pasa hosi batallaun ida ba batallaun seluk.

Eskluzaun hosi Komunidade: Vítima barak mak haktuir oinsá sira-nia família rasik no komunidade esklui sira. Iha vítima ne’ebé la bá ona igreja tanba ema ko’alia liafuan ladi’ak ba sira, satán iha vítima ne’ebé haktuir violénsia ne’ebé komete hosi sira-nia família tanba sira moe ba buat ne’ebé akontese ba vítima.

Labarik sira Ne’ebé Sai Vítima Estigmatizasaun: Vítima balu iha entrevista haktuir katak sira hetan oan hosi aman diferente. Sira moris iha situasaun kiak ne’ebé todan tebes, no maioria la konsege hetan asesu ba programa bolsa de mãe, tanba laiha informasaun ka asesu ne’ebé sufisiente. Vítima balu labele hetan sertidaun-naximentu tanba laiha informasaun kona-ba oan sira-nia aman nia naran biolójiku.

Sentimentu Moe no Marjinalizasaun Kontinuada: Ba vítima barak, sentimentu moe ne’e sei domina sira-nia moris agora-daudaun ne’e, satán iha momentu ema ko’alia liafuan aat ba sira hanesan feto “baratu” (”feto nona”) no labele kaben. Ne’e sai obstákulu ida atu konta ba sira-nia família no oan sira. Vítima ida haktuir katak nia la brani atu lori nia-oan sira ba simu batizmu.