Select Page

 

 

 

 

 

 

Komprende  Sé Mak Vítima? No ninia Direitu Ba Lia-Loos

“Ema, indivídu ka koletivu, sofre danu, inklui kanek fíziku ka mentál, sofrimentu emosionál, perda ekonómika ka estragu substansiál ba sira-nia direitu fundamentál, liuhosi asaun ka omisaun ne’ebé sai violasaun todan ba Direitu Umanu no direitu umanitáriu internasionál.” Inklui mós, família direta ka dependente sira ne’ebé responsabiliza diretamente ba vítima no ema hirak ne’ebé sofre danu iha esforsu atu tulun mós vítima ne’ebé sofre ka iha esforsu atu prevene vitimizasaun.

Direitu vítima ba esforsu hodi rezolve violasaun Direitu Umanu ne’e komposta hosi:

  • Asesu ba informasaun relevante sobre violasaun no mekanizmu Reparasaun.
  • Reparasaun ne’ebé adekuadu, efetivu no lais ba danu sofridu sira;
  • Asesu iguál no efetivu ba justisa;

Tansá mak Lia-loos?

  1. Importante atu distingi pasadu ne’ebé nakonu ho violénsia, no tempu-prezente ne’ebé demokrátiku liu;
  2. Prodús versaun istórika bazeia ba testemuña no klarifikasaun akontesimentu ne’ebé la klaru;
  3. Revela silénsiu no rejeisaun ba pasadu ne’ebé nia versaun ne’e halo ema hadau-malu bá.
  4. Evita violasaun ne’ebé hanesan atu labele akontese tan.
  5. Pasu inísiu ba justisa no responsabilizasaun.

Direitu Ba Lia-loos

Mosu hosi luta família vítima ema lakon sira ne’ebé hakarak hatene saida mak akontese ba parente sira ne’ebé dezaparese/lakon. Agora mós inklui violasaun todan sira seluk, hanesan oho no tortura. Direitu ne’ebé autónomu, la depende ba prosesu tribunál. Parte hosi direitu vítima 3: direitu ba lia-loos, direitu ba justisa, no direitu ba Reparasaun. Obrigasaun estadu no sosiedade atu lembra. Obrigasaun estadu atu buka ema ne’ebé lakon. Désde fulan-Novembru 2010, Asembléia Jerál ONU deklara katak Loron Internasionál Direitu ba Lia-loos no Dignidade Vítima mak loron 24 Marsu.

Direitu atu hatene lia-loos. Kultura hotu-hotu rekoñese importánsia hosi lutu ne’ebé adekuadu atu alkansa Reparasaun pesoál no komunál. Lei internasionál rekoñese direitu vítima no sobrevivente sira atu hatene kondisaun violasaun Direitu Umanu ne’ebé sériu no sé mak responsabiliza.

Buka Lia-loos, inklui Komisaun Lia-loos. Rejime represivu sei hakerek filafali istória no nega violasaun Direitu Umanu hodi lejitima nia podér. Buka Lia-loos ne’e iha objetivu atu halo rejistu istóriku hodi evita manipulasaun ne’e. Entre hirak-ne’e mak liberdade informasaun lejizlasaun, revela dokumentu, investigasaun ba dokumentu ne’ebé lakon no estabelese Komisaun Verdade.

Memória no monumentu memoriál. Monumentu arkiteturál, muzeu no atividade memoriál ne’e esforsu atu konstrui rejistu aleinde neglijénsia no evita repetisaun. Sosiedade sivíl sai katalizadór ba estadu atu lembra nia obrigasaun.

Hare video ne’e  kona ba Lia-Loos. Bele buti CC sei presiza lei sub-titlu lian Indonesia.

QuizzesStatus