Select Page
Topic Progress:

Saida Mak Antesedente Komisaun CAVR? 

Luta naruk povu Timor-Leste atu konkista liberdade no nia futuru nu’udár nasaun to’o pontu desizivu iha tinan-1999. Depoisde tinan atus-resin kolonializmu Portugés no tinan 24 okupasaun estranjeira, povu Timor-Leste finalmente manifesta sira-nia hakarak atu moris hanesan nasaun ne’ebé livre no independente iha País ne’ebé livre no independente, bainhira komunidade internasionál ne’ebé finalmente apoia ami-nia direitu fundamentál auto-determinasaun. Supresaun iha tempu kolonializmu ne’ebé naruk no violénsia ne’ebé akontese iha períodu okupasaun militár estranjéiru kulmina iha kampaña ikus ida ne’ebé haktadak ho violénsia hasoru povu Timor-Leste iha fulan-Setembru 1999, ne’ebé husik hela país Timor Leste iha situasaun devastada depoisde partida militár Indonézia sira. Sinál destruisaun sira mosu mós ba parte tomak. Sidade no suku sira ne’ebé keimadu, edifísiu sira ne’ebé ho noda raan ne’ebé sai oho-fatin, kuaze rejiaun mamuk hosi populasaun ne’ebé halai hasees-an ka obriga atu husik hela sira-nia uma. Bainhira povu neineik filafali ba uma atu buka ema hirak ne’ebé sei moris no esforsu atu salva ema hirak ne’ebé presiza atu salva, no bainhira komunidade internasionál mai atu tulun ho ajuda emerjénsia, neineik kanek tuan hosi konflitu polítiku ne’ebé akontese kle’ur tebes ne’e hetok sai reál.

Iha loron 25 Outubru 1999 Konsellu Seguransa Nasoens Unidas estabelese misaun UNTAET, ho mandatu atu sai governu tranzisaun iha rejiaun ida-ne’e no prepara Timor-Leste ba independénsia. Bainhira nesesidade inísiu krize umanitáriu menus, atensaun dezloka ba formasaun instituisaun sira ne’ebé báziku liu. Ne’e inklui instituisaun sira ne’ebé responsabiliza ba administasaun justisa, inklui violasaun sira iha tempu pasadu. Primeiru preokupasaun hosi ativista barak ba direitu umanu Timor-Leste ne’e mak oinsá tulun atu supera situasaun emerjénsia umanitária ne’ebé kauza hosi violénsia iha fulan Setembru-Outubru.

 

Bainhira programa relasionadu ajuda umanitária nian hala’o, ativista sira iha tinan 2000 foka filafali ba problema violasaun pasadu no hanesan eransa ba konflitu ne’ebé lori tempu naruk. Iha preokupasaun kona-ba posibilidade violénsia mosu filafali, espesialmente iha kontestu impunidade ne’ebé kuaze kompleta ne’ebé ema kriminozu sira goza. No problema ne’ebé lori ba tempu naruk mak oinsá dezenvolve kultura ida ne’ebé respeita direitu umanu no direitu estadu nian iha sosiedade ida ne’ebé kle’ur tebes ezije asaun ba área hirak hanesan ne’e.

Iha rohan-ikus hosi tinan-1999 Nasoens Unidas haruka ninia Komisaun Inkéritu ida atu investiga akontesimentu hirak ne’ebé seidauk lori tempu naruk no atu fó rekomendasaun kona-ba oinsá parte responsável sira bele responsabiliza. Komisaun ida-ne’e rekomenda estabelesimentu Tribunál Internasionál ida hodi julga krime sira iha tinan-1999. Maibé ONU estabelese prosesu ida ba krime grave iha Timor-Leste no enkoraja Governu Indonéziu atu hatudu kompromisu ba direitu estadu nian ne’ebé utiliza ninia sistema judisiál própriu atu julga ema sira ne’ebé hela iha Indonézia. Timor-Leste nia ativista direitu umanu sira, ne’ebé konxiente katak impaktu konflitu ba sosiedade Timorense la limite de’it ba akontesimentu sira iha tinan-1999, maibé presiza mós buka medida sira seluk atu komplementa prosesu ida-ne’e.

Iha loron 7 Marsu 2000 konferénsia Comissão Política Nacional (Komisaun Polítika Nasionál, CPN) CNRT deside atu CNRT forma komisaun ida ba rekonsiliasaun. Iha fulan Juñu 2000 iha semináriu ida ne’ebé Komisaun Rekonsiliasaun CNRT mak organiza, ne’ebé Uppsala University no Unidade Direitu Umanu UNTAET mak suporta no partisipa hosi reprezentante organizasaun polítiku, direitu umanu, no Igreja Katólika, iha-ne’ebé idéia kona-ba Komisaun Verdade no rekonsiliasaun sei diskute tuirmai. Grupu ida-ne’e tuirmai propoin idéia ne’e ba Kongresu Nasionál CNRT iha fulan Agostu 2000, reuniaun istórika ida atu formula vizaun ba Timor-Leste ne’ebé independente foin-dadaun ne’e. Kongresu ne’e aprova idéia kona-ba Komisaun Verdade no rekonsiliasaun no-mós estabelese komisaun orientadora ida ho knaar atu realiza konsulta hodi determina se idéia ida-ne’e aseita hosi maioria sosiedade Timorense ka la’e. Ida-ne’e mak inísiu hosi CAVR nia ezisténsia.

Chega! Ne’e lia-Portugés atu ‘lae tan ona, para ona, to’o ona’. Ida-ne’e hili hanesan títulu ba CAVR nia Relatóriu tanba reflete mensajen prinsipál ne’ebé tranzmite ba CAVR nia vítima sira. Ne’e katak labele permite tan violasaun ba direitu umanu ne’ebé sira enfrenta no maneira di’ak liu atu garanti mak labele permite impunidade ba violasaun sira no atu implementa reforma no pratika medida hirak tuir rekomendasaun hosi Relatóriu ida-ne’e.

Chega! kontein istória estabelesimentu CAVR, CAVR nia atividade sira, apoiu ba vítima sira, prosesu rekonsiliasaun sosiedade, buka Lia-loos kona-ba violasaun direitu umanu entre loron 5 Abril 1974 no loron 5 Outubru 1999, deskoberta no rekomendasaun sira. Iha Relatóriu ne’e nia-laran, violasaun hirak ne’ebé enfrenta mak: Auto-determinasaun, Omisídiu no Dezaparesimentu Forsadu, Dezlokamentu Forsadu no Hamlaha, Detensaun no Tortura, Violasaun Direitu Funu, Tribunál Polítiku,  Violasaun Direitu Labarik no Violasaun Direitu Ekonómiku no Sosiál. Chega! mós iha estatístika no gráfiku barak, istóriu badak, no anexu naruk kona-ba violasaun iha tinan-1999. Kapítulu kona-ba responsabilidade no prestasaun-konta iha CAVR nia deskoberta sira sobre violasaun ne’ebé Indonézia, Fretilin, UDT no sira seluk komete. CAVR tenki hakerek ninia relatóriu imparsiál no ho objetivu. Relatóriu ida-ne’e prinsipalmente dirije ba hirak ne’ebé envolve liu iha prosesu rekonstrusaun Timor-Leste foun. 

Chega! ne’e Relatóriu ofisiál Komisaun Akollimentu, Verdade, no Rekonsiliasaun iha Timor-Leste (CAVR), nu’udar instituisaun Timor-Leste ida ne’ebé independente, no la’os relatóriu ONU nian. Regulamentu UNTAET 001/10 ezije CAVR elabora “relatóriu komprensivu ne’ebé deskreve atividade no deskoberta Komisaun nian, ne’ebé bazeia ba informasaun fatuál no objetiva no-mós prova ne’ebé Komisaun halibur ka simu ka disponível ba Komisaun”. Relatóriu CAVR ne’e ofisiál nasionál no Komisaun internasionál mak hakerek, iha-ne’ebé servisu ne’e Komisáriu Nasionál na’in hitu mak orienta no superviziona. Asisténsia téknika fornese hosi peritu/espesialista sira iha área estatístika, lei direitu umanu no iha área sira seluk. Relatóriu ida-ne’e espesialmente fundamenta ba fonte orijinál sira. Inklui mós deklarasaun hosi ema Timor-Leste rihun-resin, testemuña iha Audiénsia públika, entrevista ho Timor-oan atus-resin hosi parte hotu-hotu iha konflitu polítiku, kontribuisaun hosi komunidade lokál, peskiza iha Indonézia no análize dokumentu balu ne’ebé anteriormente konsidera segredu. Esbosu finál ne’e ratifika hosi Komisáriu sira parte ba parte no ofisialmente entrega ba Prezidente Repúblika iha loron 1 Outubru 2005.

Estabelesimentu Komisaun: mandatu, atividade no rezultadu

Iha fulan Juñu 2000, reprezentante sosiedade sivíl, Igreja Katólika no líder komunitáriu Timorense organiza semináriu ida atu diskute mekanizmu justisa tranzisionál, ho tulun hosi Gabinete Direitu Umanu misaun UNTAET. Ajenda ida mak avalia viabilidade estabelesimentu komisaun ida hodi Lia-loos ba Timor-Leste. Entaun semináriu ne’e rekomenda atu hato’o proposta ida ba Kongresu Nasionál dahuluk CNRT (Conselho Nacional da Resistência Timorense) iha fulan Agostu 2000, kona-ba kriasaun komisaun ida ne’ebé fó mandatu atu investiga abuzu sira iha tempu uluk no-mós bele promove rekonsiliasaun.

Kongresu CNRT estabelese vizaun rekonsiliasaun hanesan tuirmai: Rekonsiliasaun ne’e prosesu ida, ne’ebé rekoñese erru pasadu inklui arrependimentu no fó perdaun, hanesan rezultadu hosi dalan ne’ebé labele haketak hosi prosesu obtensaun justisa; rekonsiliasaun ne’e mós prosesu ida ne’ebé tenki envolve povu Timor-Leste, hodi nune’e sírkulu akuza-malu ne’e bele hakotu. Prosesu ida-ne’e labele haree de’it hanesan esforsu atu rezolve konflitu, ka instrumentu polítiku de’it ne’ebé destina atu akalma no reintegra indivíduu ka grupu sira iha kontestu simu ba independénsia no soberania Timor-Leste; maibé, ida ne’ebé prinsipál, mak tenki haree hanesan prosesu ida iha-ne’ebé Lia-loos tenki sai nia rezultadu. Kongresu rekomenda estabelesimentu “Komisaun ba Reasentamentu no Rekonsiliasaun Nasionál”. Komisaun Diretiva ida atu enkarrega hakerek formatu proposta. Membru Komisaun Diretiva inklui reprezentante hosi CNRT, organizasaun direitu umanu, organizasaun feto, juventude, Igreja Katólika, no Asosiasaun eis-Prizioneiru Polítiku no Prezu Polítiku (Assepol), Falintil, UNTAET no UNHCR. Primeira tarefa Komisaun nian mak realiza konsulta ho komunidade sira iha Timor-Leste laran tomak, nune’e mós ho refujiadu sira Timor-Leste nian iha Timór-Oeste, no-mós iha fatin seluk iha Indonézia. Objetivu hosi konsulta ne’e mak rekolla informasaun atu hetan komprensaun kona-ba atitude no pontudevista povu Timor-Leste nian kona-ba buat hirak ne’ebé relasiona ho rekonsiliasaun. Depoisde kongresu ne’e remata, solisita misaun UNTAET atu apoia. Sérgio Vieira de Mello, Administradór Tranzisaun, enkarrega sesaun Direitu Umanu misaun UNTAET nian atu asume hodi ONU nia naran atu apoia Komisaun Diretiva. Hafoin Komisaun Diretiva halo konsulta tuirmai ho komunidade sira iha Timor-Leste laran tomak hosi fulan Setembru 2000 to’o Janeiru 2001. Komisaun ida-ne’e hahú vizita distritu 13, realiza inkontru públiku iha nível distritu, sub-distritu, no suku. Sira-mós konsulta ho partidu polítiku sira, espesialista jurídiku no grupu direitu umanu no organizasaun vítima violasaun direitu umanu sira.

Iha loron 21 Janeiru 2002, Administradór Tranzisaun, Sérgio Vieira de Mello, fó tomada-de-pose ba kandidatu sira ne’ebé rekomenda hosi Selesaun Painél hanesan Komisáriu Nasionál. Sira ne’ebé dezignadu mak Aniceto Guterres Lopes, Padre Jovito do Rêgo de Araújo, Olandina Caeiro, Jacinto Alves, José Estévão, Rev. Agustinho de Vasconselos, no Isabel Amaral Guterres. Hafoin liuhosi prosesu nomeasaun públika ida iha kada distritu, Administradór Tranzisaun, Sérgio Vieira de Mello, fó tomada-de-pose ba Komisáriu Rejionál na’in 29 iha loron 15 Maiu 2002. Entre sira ne’e hotu, na’in sanulu mak feto. Tuirmai ne’e ema hirak ne’ebé CAVR indika sai Komisáriu Rejionál mak: Francisco Martins, Meta Mendonça (Aileu); Filomena Barros Pereira, Alarico da Costa Reis (Ainaro); Carolina M.E. do Rosário, Aleixo Ximenes (Baucau); Ana de Fátima Cunha, Francisco dos Reis Magno, Domingas dos Santos (Bobonaro); António Alves Fahik, Maria Nunes (Covalima); Teresinha Maria Cardoso, Pedro Correia Lebre, Joanico dos Santos (Dili); Eduardo de Deus Barreto, Egídio Maia (Ermera); Albino da Silva, Justino Valentim (Lautem); Maria Fernanda Mendes, Ana Maria J dos Santos (Liquiçá); Geraldo Gomes, Ildefonso Pereira (Manatuto); Jaime da Costa (rezigna an), Saturnino Tilman (Manufahi); António da Costa, José António Ote, Arnold Sunny (Oecussi); Helena H. X. Gomes, Daniel Sarmento Soares (Viqueque).

Mandatu

Regulamentu UNTAET 2001/10 harii CAVR hanesan autoridade independente ida, ne’ebé ho ezijénsia katak orgaun ne’e “labele submete ba kontrole ka orden ruma” hosi gabinete ministru ka autoridade governu sira seluk. Estabelesimentu Komisaun ne’e ikusmai hetan rekoñesimentu iha Konstituisaun RDTL, artigu 162. Komisaun hahú hala’o servisu durante fulan 24. Alterasaun tolu hosi Parlamentu Nasionál bá-iha Regulasaun ida-ne’e hanaruk tempu servisu Komisaun nian ba dahuluk to’o fulan 30, hafoin to’o fulan 39, no ikusmai prolonga tan to’o loron 30 Outubru 2005. Tuir nia mandatu, tarefa sira Komisaun nian mak inklui buat hirak tuirmai ne’e.

  1. Investiga no estabelese lia-loos ne’ebé ligadu ho violasaun direitu umanu ne’ebé akontese relasiona ho konflitu polítiku iha Timor-Leste hosi loron 25 Abríl tinan 1974 to’o loron 25 Abríl 1999. Investigasaun ne’e inklui, entre sira seluk:
  • Kontestu, kauza, antesedente, motivu, no perspetiva ne’ebé lori ba violasaun;
  • Se violasaun ne’e mak parte hosi padraun violasaun ne’ebé sistemátiku ka la’e;
  • Ema nia identidade, autoridade, instituisaun, no organizasaun ne’ebé envolve iha violasaun;
  • Violasaun ida-ne’e rezulta hosi planu, polítika, ka autoridade estadu, grupu polítiku, grupu milísia, movimentu independénsia, ka grupu ka indivíduu sira seluk ka lae;
  • Papél fatór interna no esterna sira;
  • Responsabilizasaun, “politikamente ka seluk”, ba violasaun.
  1. Prepara “relatóriu komprensivu ne’ebé deskreve kona-ba atividade no deskoberta Komisaun nian, ne’ebé bazeia ba informasaun ne’ebé loos no objetivu no-mós prova ne’ebé Komisaun halibur ka simu, ka ne’ebé disponível ba Komisaun”.
  2. Formula rekomendasaun kona-ba reforma no inisiativu ne’ebé destina atu prevene reinsidénsia violasaun direitu umanu no atu responde nesidade vítima sira nian. Rekomendasaun ida-ne’e mós inklui proposta ba medida legál, administrativu, no seluk sira ne’ebé bele fó kontribuisaun ba realizasaun objetivu Komisaun nian;
  3. Rekomenda akuzasaun, se nesesáriu, ba Prokuradoria Jerál;
  4. Enkoraja rekonsiliasaun;
  5. Implementasaun Prosesu Rekonsiliasaun Komunitária (PRK), ne’ebé buka atu apoiu resesaun no reintegrasaun indivíduu sira ne’ebé prejudika tiha ona sira-nia komunidade liuhosi delitu (krime/sala) ne’ebé kmaan no asaun prejudika sira seluk;
  6. Tulun rekupera dignidade vítima;
  7. Promove direitu umanu.